Tänapäeval, teave infotehnoloogiast on suurenenud ja hõlmab mitmeid aspekte arvutustehnikast ja tehnoloogiast. Mõiste on muutunud väga äratuntavaks. Infotehnoloogia valdkond võib olla päris suur, hõlmates paljusid valdkondi. IT-asjatundjad sooritada erinevaid ülesandeid, mis ulatuvad keeruliste arvutivõrkude projekteerimisse ja andmebaasidesse. (Vikipeedia, 2012).Tänapäeval on erivajadustega inimese elus infotehnoloogial märkimisväärne roll. Suuruse osakaal oleneb erivajadusest, ligipääsetavusest, aga ka juurdepääsetavusest. Infotehnoloogia juurdepääsetavus väljendab toote või töökeskkonna omadust olla inimesele kasutuskõlblik (Kikkas, 2009). Oluliseks küsimuseks selle juures on aspektid, mida infotehnoloogia erivajadusega inimesele pakkuda saab. Infotehnoloogia on üldine mõiste, mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja /või levitada teavet (Vikipeedia, 2012). Nüüdistehnoloogia on muutnud erinevate puuetega inimeste positsioone ühiskonnas, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud. Samuti on tihenenud ja suurenenud kommunikatsioon inimeste vahel. (Kikkas, 2009). Võib öelda. et infotehnoloogia mõju ulatub kõigisse ühiskonnaelu valdkondadesse ja puudutab meid kõiki. Erivajadustega inimestele on tekkinud võimalus tõsta oma haridustaset kõrgharidust omandades. Infotehnoloogia aitab sellistel õppuritel paremini toime tulla õpingutega ja erinevate teadustöödega tegelemisega. Õppinud arvutitehnikat, saavad erivajadustega inimesed hilisemas elus ka tööjõuturu hakkama. Teadmiste nappus võib aga kaasa tuua madala sotsiaalse staatuse ning mahajäetuse ühiskonnas. See on kui lumepalliefekt, mille tekkimise võivad ära hoida infotehnoloogilised võimalused.
Infotehnoloogilisi võimalusi erivajadustega inimestele meditsiinis ja taastustegevuses on järjest pidevas progressiiivses liikumises. Erinevad kõnnirobotid, käimisrajad ja teised arvuti kaasabil töötavad seadmed on erivajadustega inimestele hädavajalikud, et rehabiliteerida oma tegevust peale traumasid.
Eriliselt heaks näiteks võib tuua E-õppe. Tänu suurenenud käepäraste IKT vahendite hulgale ning kvaliteedile koolide õppekorralduse osas, saavad ka puudega õpilased olla kaasatud sellesse programmi. Koolis omandatavad oskused ja teadmised kujundavad õppija eneseväljendus-, koostöö- ja suhtlemisoskusi. Ollakse loovamad ja suureneb tahe olla ühiskondlikus elus aktiivne, samas ollakse valmis muutustega kohanemiseks ja olema valmis pidevalt edasi õppima. Haridussüsteem tagab haridusprotsessi arengu, seire ja kvaliteedi. (Eesti Lastevanemate Liit, 2005).
Teenuste ja abivahendite - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Erinevaid võimalusi võib leida piletisüsteemides pileteid tellides, samuti kaupade kodukandes.
Erivajadustega inimeste kaasamine ühiskonda peaks olema kõigi ühiskonnaliikmete üheks mõtlemist pakkuvaks teemaks. Õnneks tegeletakse üha rohkem ja rohkem sellega, et puuetega inimesed saaksid aktiivselt olla meie igapäevaelu tegemistes. Keegi on kunagi öelnud, et sellel inimesel, kes tegeleb erivajadustega inimestega, on peale surma paradiisis koht olemas. See üsna mõtlemapanev lause võiks olla motiveerivaks teguriks meie kiiretes igapäeva tegemistes.
Kasutatud allikad:Eesti Lastevanemate Liit. (2005). Projekt - Õppiv Tiiger. E-õppe arengukava üldhariduses aastatel 2006-2009. http://www.laps.ee/?id=2244 [13.09.2012].
Vikipeedia (2012). Infotehnoloogia. http://et.wikipedia.org/wiki/Infotehnoloogia
[13.09.2012].
Kikkas, K. (2009). IT ja erivajadused.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused
[13.09.2012].
Infotehnoloogilisi võimalusi erivajadustega inimestele meditsiinis ja taastustegevuses on järjest pidevas progressiiivses liikumises. Erinevad kõnnirobotid, käimisrajad ja teised arvuti kaasabil töötavad seadmed on erivajadustega inimestele hädavajalikud, et rehabiliteerida oma tegevust peale traumasid.
Eriliselt heaks näiteks võib tuua E-õppe. Tänu suurenenud käepäraste IKT vahendite hulgale ning kvaliteedile koolide õppekorralduse osas, saavad ka puudega õpilased olla kaasatud sellesse programmi. Koolis omandatavad oskused ja teadmised kujundavad õppija eneseväljendus-, koostöö- ja suhtlemisoskusi. Ollakse loovamad ja suureneb tahe olla ühiskondlikus elus aktiivne, samas ollakse valmis muutustega kohanemiseks ja olema valmis pidevalt edasi õppima. Haridussüsteem tagab haridusprotsessi arengu, seire ja kvaliteedi. (Eesti Lastevanemate Liit, 2005).
Teenuste ja abivahendite - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Erinevaid võimalusi võib leida piletisüsteemides pileteid tellides, samuti kaupade kodukandes.
Erivajadustega inimeste kaasamine ühiskonda peaks olema kõigi ühiskonnaliikmete üheks mõtlemist pakkuvaks teemaks. Õnneks tegeletakse üha rohkem ja rohkem sellega, et puuetega inimesed saaksid aktiivselt olla meie igapäevaelu tegemistes. Keegi on kunagi öelnud, et sellel inimesel, kes tegeleb erivajadustega inimestega, on peale surma paradiisis koht olemas. See üsna mõtlemapanev lause võiks olla motiveerivaks teguriks meie kiiretes igapäeva tegemistes.
Kasutatud allikad:Eesti Lastevanemate Liit. (2005). Projekt - Õppiv Tiiger. E-õppe arengukava üldhariduses aastatel 2006-2009. http://www.laps.ee/?id=2244 [13.09.2012].
Vikipeedia (2012). Infotehnoloogia. http://et.wikipedia.org/wiki/Infotehnoloogia
[13.09.2012].
Kikkas, K. (2009). IT ja erivajadused.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused
[13.09.2012].
RSS Feed