Üsna huvipakkuv oli tutvuda K.Kikkase loengumaterjali sellest, kuidas erinevat puuet omavad inimesed soovivad samuti tänapäevaelus kaasa lüüa, aga vajavad kohandusi tehnoloogiat selleks, et nad saaksid arvutit kasutada. Eelkõige tekkis mul huvi erinevate vahendite vastu, mida kasutavad liikumispuudega inimesed. Huvitav oli teada saada, et tegelikult piisab teinekord väga lihtsatest vahenditest, et puudega inimene saaks kasutada nö "tavaklaviatuuri". Selleks pole vajagi muud kui pliiatsi või puupulga abi. Siinkohal võrdlen kahte erinevat klaviatuuri - tavalist ning erilist. Oluline on, et kui inimesel on säilinud mistahes kontrollitav funktsioon, saab seda arvutiga töötamiseks kasutada (Kikkas, K. 2009).Tavaklaviatuurid ning nende kasutamine erivõtete abil. Puudega inimene saab mõnikord väga lihtsa võttega kasutada ka tavaklaviatuuri. Piisab üksnes selle asukoha muutmisest kas näole lähemale või jalgade kõrgusele. Oluline on see, et lähtutaks iga konkreetse inimese vajadusest. Lihtsa näitena võib tuua siin spastilise tserebraalparalüüsiga inimese, kel ei pruugi olla piisavalt kontrollia sõrmede töö üle või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Haaramise kontroll on sageli olemas, siis piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutud käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga, saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur. (Kikkas, 2009).
Klaviatuuri võib asetada ka jalgade juurde, kui inimese jalgade koordinatsioon on parem kui käte oma. On inimesi, kes vajavad spetsiaalset klaviatuuri, kuid mõnele piisab vaid pikemast juhtmest tavaklaviatuurile. Kui inimesel on probleeme ka jalgade kasutamisega, siis on olemas võimalikud muud variandid kuidas klaviatuuri kasutada. Näiteks kasutades erinevaid konsoole. Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid – erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. (Kikkas, 2009). Puuetega inimeste jaoks on välja töötatud erinevad sisestuspulgad, mida saab siis hoida kas käes või suus, aga neid on võimalik kinnitada rihmaga ümber pea otsmikule. Samuti leidub seadmeid, mis toimivad pealiigutuste peale. Kui tavaseadmeid eelpool nimetatud viisidel siiski saab neid lihtsalt muuta.
Eriliseks teeb klaviatuuri selle peale asetatud aukudega plastraam. Raami kasutamisele ei saa sõrm või sisestuspulk libiseda ühelt klahvilt teisele. Näiteks "Keyguard" (ComputAbility Corp.) - klahviaukudega plastraam, mis kinnitatakse klambritega standardsele klaviatuurile. Seda toodet iseloomustab asjaolu, et Ctrl-, Alt- ja Shift-klahvi koos kasutades, on pakutud välja nii riist- kui tarkvaraliselt - nimetatud klahvide kohal on raami küljes kangikesed, mille abil saab neid fikseerida all-asendisse. See võimaldab ühe käega või pulga abil kasutajal vajutada kombinatsiooni kuuluvat teist klahvi. Sama otstarvet saab kasutada ka tootega kaasa antav tarkvarapaketiga. (Kikkas, 1995).
Ctrl-, Alt- ja Shift-klahvi probleemile on lihtne lahendus pakkuda ka USA "Brown & Co"-nimelisel firmal. Nende "PC Pedal" on kasutatav pedaalina, mis paikneb laua all. Pedaal, mille vajutamine koos mingi (juht)klahviga häälestab pedaali selle klahvi emuleerimisele. Näide: olles kord vajutanud pedaali ja Ctrl-klahvi, võime hiljem Ctrl-P saamiseks vajutada lihtsalt P-klahvi koos pedaaliga. See süsteem eeldab kasutaja jala mõningat töövõimet. (samas).
Juhuks, kui kasutajal on halb üldine koordinatsioon, võib kasutada suuremate klahvidega eriklaviatuure. Näide: "Keyport 300" (Polytel Computer Products Corp.) koosneb 20 x 15 klahvidemaatriksist, iga klahv on 0,5 ruuttolli (ca 1,3 cm) suurun e. "Keyport" on tõeliselt polüfunktsionaalne - tema klahvid on programmeeritavad, ühe klahvivajutusega saab koondada küllalt raskeid tegevusi; klahvid on küllalt suured, hõlbustades nende kasutamist kergema nägemispuudega inimesel, samas on klahvi pealispinnal olev sümbol reljeefne ja kergesti kombitav - ka pime kasutaja suudab leida vajaliku klahvi. (Kikkas, 1995).
Kui kasutaja liigutused ja/või lihasjõud on väga piiratud, siis tuleb kasuks miniklaviatuur (umbes nagu taskuarvutil), mille klahve on kerge vajutada (tavaliselt kasutatakse siin membraanklaviatuuri, mille peali spind on sile, klahvikohad on kaetud õhukese, vajutusel reageeriva membraaniga) ja mis ei nõua sõrmedelt suurt liikuvust. "Bloorview Miniature Keyboard" (TASH Inc) ongi nagu väike taskuarvuti - tema sõrmiste vajutustugevus on alla 30 grammi, tal on oma väike kuvaaken ning võimalus lülitada külge lisaseadmeid (näiteks audioväljundit). (samas).
Väga raske puudega inimestele on kasutusele võetud ka robottehnika. Näide: Kanadas välja töötatud "Regenesis Development Corp" ja tema "Robotic Workstation Attendanti". See on tõeline robotkäsi, mis võib pöörata lehti, vahetada diskette jpm. Juhtimis seadmete valik on lai - alates tavaliselt klaviatuurist ja lõpetades eriskannerite ja morsesisestiga. Kuigi me oleme harjunud tavapärase klaviatuuriga, on vahel abi ka teistsuguse tähtede asetusega klaviatuurist. Dvoraki süsteemi klaviatuure toodavad USAs mitmed tootjad, seda peetakse tavalisest QWERTY-süsteemist paremaks eriti ühekäeliste kasutajate jaoks. Toodetakse nii vasaku kui parema käe versiooni. (Kikkas, 1995).
Kasutatud allikad:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
[20.09.2012]
Kikkas,K. (1995). Riistvaralistest juurdepääsuvahenditest. http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r4.html
[20.09.2012]
Klaviatuuri võib asetada ka jalgade juurde, kui inimese jalgade koordinatsioon on parem kui käte oma. On inimesi, kes vajavad spetsiaalset klaviatuuri, kuid mõnele piisab vaid pikemast juhtmest tavaklaviatuurile. Kui inimesel on probleeme ka jalgade kasutamisega, siis on olemas võimalikud muud variandid kuidas klaviatuuri kasutada. Näiteks kasutades erinevaid konsoole. Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid – erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. (Kikkas, 2009). Puuetega inimeste jaoks on välja töötatud erinevad sisestuspulgad, mida saab siis hoida kas käes või suus, aga neid on võimalik kinnitada rihmaga ümber pea otsmikule. Samuti leidub seadmeid, mis toimivad pealiigutuste peale. Kui tavaseadmeid eelpool nimetatud viisidel siiski saab neid lihtsalt muuta.
Eriliseks teeb klaviatuuri selle peale asetatud aukudega plastraam. Raami kasutamisele ei saa sõrm või sisestuspulk libiseda ühelt klahvilt teisele. Näiteks "Keyguard" (ComputAbility Corp.) - klahviaukudega plastraam, mis kinnitatakse klambritega standardsele klaviatuurile. Seda toodet iseloomustab asjaolu, et Ctrl-, Alt- ja Shift-klahvi koos kasutades, on pakutud välja nii riist- kui tarkvaraliselt - nimetatud klahvide kohal on raami küljes kangikesed, mille abil saab neid fikseerida all-asendisse. See võimaldab ühe käega või pulga abil kasutajal vajutada kombinatsiooni kuuluvat teist klahvi. Sama otstarvet saab kasutada ka tootega kaasa antav tarkvarapaketiga. (Kikkas, 1995).
Ctrl-, Alt- ja Shift-klahvi probleemile on lihtne lahendus pakkuda ka USA "Brown & Co"-nimelisel firmal. Nende "PC Pedal" on kasutatav pedaalina, mis paikneb laua all. Pedaal, mille vajutamine koos mingi (juht)klahviga häälestab pedaali selle klahvi emuleerimisele. Näide: olles kord vajutanud pedaali ja Ctrl-klahvi, võime hiljem Ctrl-P saamiseks vajutada lihtsalt P-klahvi koos pedaaliga. See süsteem eeldab kasutaja jala mõningat töövõimet. (samas).
Juhuks, kui kasutajal on halb üldine koordinatsioon, võib kasutada suuremate klahvidega eriklaviatuure. Näide: "Keyport 300" (Polytel Computer Products Corp.) koosneb 20 x 15 klahvidemaatriksist, iga klahv on 0,5 ruuttolli (ca 1,3 cm) suurun e. "Keyport" on tõeliselt polüfunktsionaalne - tema klahvid on programmeeritavad, ühe klahvivajutusega saab koondada küllalt raskeid tegevusi; klahvid on küllalt suured, hõlbustades nende kasutamist kergema nägemispuudega inimesel, samas on klahvi pealispinnal olev sümbol reljeefne ja kergesti kombitav - ka pime kasutaja suudab leida vajaliku klahvi. (Kikkas, 1995).
Kui kasutaja liigutused ja/või lihasjõud on väga piiratud, siis tuleb kasuks miniklaviatuur (umbes nagu taskuarvutil), mille klahve on kerge vajutada (tavaliselt kasutatakse siin membraanklaviatuuri, mille peali spind on sile, klahvikohad on kaetud õhukese, vajutusel reageeriva membraaniga) ja mis ei nõua sõrmedelt suurt liikuvust. "Bloorview Miniature Keyboard" (TASH Inc) ongi nagu väike taskuarvuti - tema sõrmiste vajutustugevus on alla 30 grammi, tal on oma väike kuvaaken ning võimalus lülitada külge lisaseadmeid (näiteks audioväljundit). (samas).
Väga raske puudega inimestele on kasutusele võetud ka robottehnika. Näide: Kanadas välja töötatud "Regenesis Development Corp" ja tema "Robotic Workstation Attendanti". See on tõeline robotkäsi, mis võib pöörata lehti, vahetada diskette jpm. Juhtimis seadmete valik on lai - alates tavaliselt klaviatuurist ja lõpetades eriskannerite ja morsesisestiga. Kuigi me oleme harjunud tavapärase klaviatuuriga, on vahel abi ka teistsuguse tähtede asetusega klaviatuurist. Dvoraki süsteemi klaviatuure toodavad USAs mitmed tootjad, seda peetakse tavalisest QWERTY-süsteemist paremaks eriti ühekäeliste kasutajate jaoks. Toodetakse nii vasaku kui parema käe versiooni. (Kikkas, 1995).
Kasutatud allikad:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
[20.09.2012]
Kikkas,K. (1995). Riistvaralistest juurdepääsuvahenditest. http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r4.html
[20.09.2012]
RSS Feed