Lugesin kõigepealt Kaido Kikkase konspekti sissejuhatust teemasse(Kikkas,2009), mis oli üllatavalt informatiivne erivajaduste ajaloost.
Puue kui tabu - Nõukogude ajal oli igasugune puue tabu. Sellest ei räägitud arvukatel koosolekutel ega pleenumitel. Ka kongressidel räägiti ainult tervete inimeste töölisklassist.Sotsialismi ajal tänaval kõndides üldises rahvamassis polnud näha ratastoolis liikujaid, pimedaid, kurte inimesi. Nad olid ära peidetud kinnistesse asustusesse, kust üldjuhul välja pääseda oli sama võimatu, kui pääseda välja vaimuhaiglast.
Puue kui tervisehäire - Eugeenikud leidsid, et puuetega inimesed ei tohiks saada lapsi. See polnud lihtsalt mõeldav. Laiem ühiskond välistas puuetega inimeste osalemise aktiivses elus. (Kikkas, 2009). Tõuaretusega inimeste hulgas tegeleti juba spartalaste ajal ja üldtuntud mõiste on ka sotsiaal-darwinism (Hein & Kalling, 2002).
Puue kui ühiskonna probleem -arvan, et tänases ühiskonnas on loodud võimalused igakülgselt areneda ka puuetega inimestel. Heaks näiteks on Tallinna Puuetega Inimeste Koda, kus korraldatakse erinevaid kursusi. Enamasti on kursuse eesmärkideks aidata puuetega inimestes isiklikke ressursse, planeerida tööelu toetada erinevate töö otsimise strateegiate kasutamist arendada eneseväljendus- ja suhtlemisoskusi õpetada stressiga toimetulemist (Urb, 2012).
Puue kui eluviis - olen nõus väitega, et kurdid vanemad, arvates, et nii on parim nende lastele, on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt (Kikkas, 2009). Mainimata ei saa jätta, et puudega lastel on oma eluviis ja nad vajavad oma elu normaalselt elamiseks abiõpetajat (SM, 2004,14). Puue mõjutab eluviisi väga palju. Raskendatud on keskhariduse saamine, sest see haridustase ei ole Eestis kohustuslik. Kooli negatiivse otsuse puhul peab lapsevanem leidma uue kooli, aga võib juhtuda nii, et ei leiagi. Vaimupuudega laste õppimise, rehabiliteerimise ja hooldamise ühendamine on valdkondadevaheliste erisuste tõttu puudulik.(SM, 2004, 16). Puudega lapsed jäävad keskhariduseta ja neil puudub hilisem kõrgkooli sisseastumise võimalus. Puudega laste vabaaja veetmise võimaluste kesine valik tekitab olukorra, kus nad jäävad isoleerituna koju. Riigis pole terviklikku ülevaadet tegutsevatest ringidest/spordikeskustest jne.(SM, 2004, 16), mis oluliselt suunaks puudega lapsed tervislikuma ja sotsiaalselt aktiivsema eluviisi poole.
Allikad: Kikkas,K.(2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [2012, september 06].
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/
Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade#Hariduslikud_erivajadused_-_mis_need_on.
Hein,K.,Kalling,K.(2002).Eesti Geenikeskus. Kõnelevad geenid.[2012, september 07].
http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&show=5&sub=86&nid=33
Urb,K.(2012). Puuetega inimeste aktiviseerimiskursused Tallinna Puuetega Inimeste Kojas.[2012, september 07]
http://www.epikoda.ee/index.php?op=2&path=Invapoliitika%2FEesti+Vabariigi+Invapoliitika+%DCldkontseptsioon
Sotsiaalministeerium.(2004).Lastekaitsekontseptsioon.[2012, september 07].
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/lapsed/lastekaitse/Lastekaitse_kontseptsioon.pdf
Puue kui tabu - Nõukogude ajal oli igasugune puue tabu. Sellest ei räägitud arvukatel koosolekutel ega pleenumitel. Ka kongressidel räägiti ainult tervete inimeste töölisklassist.Sotsialismi ajal tänaval kõndides üldises rahvamassis polnud näha ratastoolis liikujaid, pimedaid, kurte inimesi. Nad olid ära peidetud kinnistesse asustusesse, kust üldjuhul välja pääseda oli sama võimatu, kui pääseda välja vaimuhaiglast.
Puue kui tervisehäire - Eugeenikud leidsid, et puuetega inimesed ei tohiks saada lapsi. See polnud lihtsalt mõeldav. Laiem ühiskond välistas puuetega inimeste osalemise aktiivses elus. (Kikkas, 2009). Tõuaretusega inimeste hulgas tegeleti juba spartalaste ajal ja üldtuntud mõiste on ka sotsiaal-darwinism (Hein & Kalling, 2002).
Puue kui ühiskonna probleem -arvan, et tänases ühiskonnas on loodud võimalused igakülgselt areneda ka puuetega inimestel. Heaks näiteks on Tallinna Puuetega Inimeste Koda, kus korraldatakse erinevaid kursusi. Enamasti on kursuse eesmärkideks aidata puuetega inimestes isiklikke ressursse, planeerida tööelu toetada erinevate töö otsimise strateegiate kasutamist arendada eneseväljendus- ja suhtlemisoskusi õpetada stressiga toimetulemist (Urb, 2012).
Puue kui eluviis - olen nõus väitega, et kurdid vanemad, arvates, et nii on parim nende lastele, on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt (Kikkas, 2009). Mainimata ei saa jätta, et puudega lastel on oma eluviis ja nad vajavad oma elu normaalselt elamiseks abiõpetajat (SM, 2004,14). Puue mõjutab eluviisi väga palju. Raskendatud on keskhariduse saamine, sest see haridustase ei ole Eestis kohustuslik. Kooli negatiivse otsuse puhul peab lapsevanem leidma uue kooli, aga võib juhtuda nii, et ei leiagi. Vaimupuudega laste õppimise, rehabiliteerimise ja hooldamise ühendamine on valdkondadevaheliste erisuste tõttu puudulik.(SM, 2004, 16). Puudega lapsed jäävad keskhariduseta ja neil puudub hilisem kõrgkooli sisseastumise võimalus. Puudega laste vabaaja veetmise võimaluste kesine valik tekitab olukorra, kus nad jäävad isoleerituna koju. Riigis pole terviklikku ülevaadet tegutsevatest ringidest/spordikeskustest jne.(SM, 2004, 16), mis oluliselt suunaks puudega lapsed tervislikuma ja sotsiaalselt aktiivsema eluviisi poole.
Allikad: Kikkas,K.(2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [2012, september 06].
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/
Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade#Hariduslikud_erivajadused_-_mis_need_on.
Hein,K.,Kalling,K.(2002).Eesti Geenikeskus. Kõnelevad geenid.[2012, september 07].
http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&show=5&sub=86&nid=33
Urb,K.(2012). Puuetega inimeste aktiviseerimiskursused Tallinna Puuetega Inimeste Kojas.[2012, september 07]
http://www.epikoda.ee/index.php?op=2&path=Invapoliitika%2FEesti+Vabariigi+Invapoliitika+%DCldkontseptsioon
Sotsiaalministeerium.(2004).Lastekaitsekontseptsioon.[2012, september 07].
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/lapsed/lastekaitse/Lastekaitse_kontseptsioon.pdf
RSS Feed