Facebook
Facebook loodi 2004.aastal. See suhtlusvõrgustik on lihtne ja otstarbekas juhul, kui tahad suhelda paljude sõprade-tuttavatega läbi interneti. Registreerimiseks peab looma endale konto ja luua saavad selle kõk soovijad.
Eesti Rahvusringhäälingu andmetel kasutab facebooki üle maailma peaaegu 687 miljonit inimest. Eestis on saidil praeguse seisuga 410 780 kasutajat, nende arv on stabiilselt kasvanud. (Jõevere, 2011).
Turvalisuse tagamiseks peab iga kasutaja arvestama, et kõik Facebookis öeldu on avalik ja nähtav kõigile. Ikka ja jälle eeldatakse, et sõpradele keskenduvas suhtluskeskkonnas on tegevused nähtavad ainult sõpradele, kuid tegelikult on kõik öeldu-tehtu siiski avalik. Esimese asjana peaks facebooki kasutaja määrama, millist ja kellele infot jagatakse. Lihtsate tegevuste läbi saab selle jaotuse ja jagamise ära määratleda. Taustauuringu puhul saab oma tegemised siis "puhta lehena" hoida. (Martin, 2011).
Suhelda on facebookis lihtne ja võimalik on leida vanu tuttavaid või koolikaaslasi. Ilma sellise suhtlusportaalita oleks vanade tuttavate käekäiguga kursis olemine üsna keerukas.
Kirjutamata seadused ehk netikett üldisemas tähenduses tähendab tavalisi hea käitumise tavasid, kuid ka võrgule ainuomaseid reeglite järgimist (näiteks suur- ja väiketähtede, erisümbolite kasutamine emotsioonide väljendamiseks, samuti eeskirjad, mis reguleerivad võrguühenduse kasutamist).(Kikkas, 2009).
Üheks negatiivseks küljeks facebookis on spämmimine, millega võivad kaasneda arvutiviirused. Viimasel ajal on facebookis populaarne igasuguste reklaamide jagamine, mille akordiks on mingi võit. Aktiivsemad kasutajad osalevad igas loosikampaanias ja jagavad seda materjali ka kõigile neile kes parasjagu sõbralistis on. On teada, et väga tüütu on sellist spämmi väärtinfost eraldada ja seetõttu olen viimasel ajal hakanud üle vaatama oma sõbralistis olevaid persoone. (Martin, 2011).
Kokkuvõttena võib välja tuua soovitusi, mida silmas pidada võrgusuhtlemises.Ole inimene, käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus, (Kikkas, 2009).
Nägemispuudega inimene otseselt ei saa facebooki kasutada. Aga ometi on olemas võimalus facebookis sõpradega suhelda. Olles selle suhtlusvõrgustiku kasutaja, saab ta aga läbi teiste abiprogrammide ja kõnesüntesaatori teada, kes on hetkel võrgustikus ja mids teave seal liigub. Otsese kasutamise all ma mõtlesin seda, et tavakasutajal liigub sellel lehel väga palju infot: sissetuleva info pidev juurdevool, erinevad värvilised pildid, lehe äärtes ehk külgedel jooksevad reklaamid, spämmid, lisaks ebavajalikud rämpspostitused, mida on nägemispuudega inimesel raske korraga hoomata ja mis pole talle oluline. Samuti on vajalikud erinevate programmide ühenduvuste tarkvarad, mis omakorda võtavad arvutilt palju mälumahtu, lisada võib veel punktkirjaread, mida loevad ainult seda kirja oskavad.
Allikad:
Jõevere, K. (14.06.2011). ERR uudised. Facebooki kasutajate arvu kasv pidurdub. [2012, september 27]. http://uudised.err.ee/index.php?06230322
Martin, M. (09.05.2011). Kuidas facebooki kasutada? Turvalisus ja privaatsus. [2012, september 27]. http://revolutsioon.ee/kuidas-facebooki-kasutada/
Kikkas, K. (2009). Internetisuhtluses. [2012, september 27].
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest
Facebook loodi 2004.aastal. See suhtlusvõrgustik on lihtne ja otstarbekas juhul, kui tahad suhelda paljude sõprade-tuttavatega läbi interneti. Registreerimiseks peab looma endale konto ja luua saavad selle kõk soovijad.
Eesti Rahvusringhäälingu andmetel kasutab facebooki üle maailma peaaegu 687 miljonit inimest. Eestis on saidil praeguse seisuga 410 780 kasutajat, nende arv on stabiilselt kasvanud. (Jõevere, 2011).
Turvalisuse tagamiseks peab iga kasutaja arvestama, et kõik Facebookis öeldu on avalik ja nähtav kõigile. Ikka ja jälle eeldatakse, et sõpradele keskenduvas suhtluskeskkonnas on tegevused nähtavad ainult sõpradele, kuid tegelikult on kõik öeldu-tehtu siiski avalik. Esimese asjana peaks facebooki kasutaja määrama, millist ja kellele infot jagatakse. Lihtsate tegevuste läbi saab selle jaotuse ja jagamise ära määratleda. Taustauuringu puhul saab oma tegemised siis "puhta lehena" hoida. (Martin, 2011).
Suhelda on facebookis lihtne ja võimalik on leida vanu tuttavaid või koolikaaslasi. Ilma sellise suhtlusportaalita oleks vanade tuttavate käekäiguga kursis olemine üsna keerukas.
Kirjutamata seadused ehk netikett üldisemas tähenduses tähendab tavalisi hea käitumise tavasid, kuid ka võrgule ainuomaseid reeglite järgimist (näiteks suur- ja väiketähtede, erisümbolite kasutamine emotsioonide väljendamiseks, samuti eeskirjad, mis reguleerivad võrguühenduse kasutamist).(Kikkas, 2009).
Üheks negatiivseks küljeks facebookis on spämmimine, millega võivad kaasneda arvutiviirused. Viimasel ajal on facebookis populaarne igasuguste reklaamide jagamine, mille akordiks on mingi võit. Aktiivsemad kasutajad osalevad igas loosikampaanias ja jagavad seda materjali ka kõigile neile kes parasjagu sõbralistis on. On teada, et väga tüütu on sellist spämmi väärtinfost eraldada ja seetõttu olen viimasel ajal hakanud üle vaatama oma sõbralistis olevaid persoone. (Martin, 2011).
Kokkuvõttena võib välja tuua soovitusi, mida silmas pidada võrgusuhtlemises.Ole inimene, käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus, (Kikkas, 2009).
Nägemispuudega inimene otseselt ei saa facebooki kasutada. Aga ometi on olemas võimalus facebookis sõpradega suhelda. Olles selle suhtlusvõrgustiku kasutaja, saab ta aga läbi teiste abiprogrammide ja kõnesüntesaatori teada, kes on hetkel võrgustikus ja mids teave seal liigub. Otsese kasutamise all ma mõtlesin seda, et tavakasutajal liigub sellel lehel väga palju infot: sissetuleva info pidev juurdevool, erinevad värvilised pildid, lehe äärtes ehk külgedel jooksevad reklaamid, spämmid, lisaks ebavajalikud rämpspostitused, mida on nägemispuudega inimesel raske korraga hoomata ja mis pole talle oluline. Samuti on vajalikud erinevate programmide ühenduvuste tarkvarad, mis omakorda võtavad arvutilt palju mälumahtu, lisada võib veel punktkirjaread, mida loevad ainult seda kirja oskavad.
Allikad:
Jõevere, K. (14.06.2011). ERR uudised. Facebooki kasutajate arvu kasv pidurdub. [2012, september 27]. http://uudised.err.ee/index.php?06230322
Martin, M. (09.05.2011). Kuidas facebooki kasutada? Turvalisus ja privaatsus. [2012, september 27]. http://revolutsioon.ee/kuidas-facebooki-kasutada/
Kikkas, K. (2009). Internetisuhtluses. [2012, september 27].
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest
RSS Feed