Facebook 
Facebook loodi 2004.aastal. See suhtlusvõrgustik on lihtne ja otstarbekas juhul, kui tahad suhelda paljude sõprade-tuttavatega läbi interneti. Registreerimiseks peab looma endale konto ja luua saavad selle kõk soovijad. 
Eesti Rahvusringhäälingu andmetel kasutab facebooki üle maailma  peaaegu 687 miljonit inimest. Eestis on saidil praeguse seisuga 410 780 kasutajat, nende arv on stabiilselt kasvanud. (Jõevere, 2011).
Turvalisuse tagamiseks peab iga kasutaja arvestama, et kõik Facebookis öeldu on avalik ja nähtav kõigile. Ikka ja jälle eeldatakse, et sõpradele keskenduvas suhtluskeskkonnas on tegevused nähtavad ainult sõpradele, kuid tegelikult on kõik öeldu-tehtu siiski avalik. Esimese asjana peaks facebooki kasutaja määrama, millist ja kellele infot jagatakse. Lihtsate tegevuste läbi saab selle jaotuse ja jagamise ära määratleda. Taustauuringu puhul saab oma tegemised siis "puhta lehena" hoida. (Martin, 2011).
Suhelda on facebookis lihtne ja võimalik on leida vanu tuttavaid või koolikaaslasi. Ilma sellise suhtlusportaalita oleks vanade tuttavate käekäiguga kursis olemine üsna keerukas.
Kirjutamata seadused ehk netikett üldisemas tähenduses tähendab  tavalisi hea käitumise tavasid, kuid  ka võrgule ainuomaseid reeglite järgimist (näiteks suur- ja väiketähtede, erisümbolite kasutamine emotsioonide väljendamiseks, samuti eeskirjad, mis reguleerivad võrguühenduse kasutamist).(Kikkas, 2009).
Üheks negatiivseks küljeks facebookis on spämmimine, millega võivad kaasneda arvutiviirused. Viimasel ajal on facebookis populaarne igasuguste reklaamide jagamine, mille akordiks on mingi võit. Aktiivsemad kasutajad osalevad igas loosikampaanias ja jagavad seda materjali ka kõigile neile kes parasjagu sõbralistis on. On teada, et väga tüütu on sellist spämmi väärtinfost eraldada ja seetõttu olen viimasel ajal hakanud üle vaatama oma sõbralistis olevaid persoone. (Martin, 2011).
Kokkuvõttena võib välja tuua soovitusi, mida silmas pidada võrgusuhtlemises.Ole inimene, käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus, (Kikkas, 2009).
Nägemispuudega inimene otseselt ei saa facebooki kasutada. Aga ometi on olemas võimalus facebookis sõpradega suhelda. Olles selle suhtlusvõrgustiku kasutaja, saab ta aga läbi teiste abiprogrammide ja kõnesüntesaatori teada, kes on hetkel võrgustikus ja mids teave seal liigub. Otsese kasutamise all ma mõtlesin seda, et tavakasutajal liigub sellel lehel väga palju infot: sissetuleva info pidev juurdevool, erinevad värvilised pildid, lehe äärtes ehk külgedel jooksevad reklaamid, spämmid, lisaks ebavajalikud rämpspostitused, mida on nägemispuudega inimesel raske korraga hoomata ja mis pole talle oluline. Samuti on vajalikud erinevate programmide ühenduvuste tarkvarad, mis omakorda võtavad arvutilt palju mälumahtu, lisada võib veel punktkirjaread, mida loevad ainult seda kirja oskavad.


Allikad:
Jõevere, K. (14.06.2011). ERR uudised. Facebooki kasutajate arvu kasv pidurdub. [2012, september 27]. http://uudised.err.ee/index.php?06230322
Martin, M. (09.05.2011). Kuidas facebooki kasutada? Turvalisus ja privaatsus. [2012, september 27]. http://revolutsioon.ee/kuidas-facebooki-kasutada/
Kikkas, K. (2009). Internetisuhtluses. [2012, september 27].
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest
 
Analüüsisin Gisela kodulehte. Gisela kodulehe valisin sellepärast, et tema valitud teema oli huvitav ja eripedagoogilises valdkonnas tähtsal kohal.
Eelneva kokkuleppe kohaselt koosnes Gisela koduleht kolmest omavahel lingitud failist ja olemas on ka kolm asjakohast pilti ja nõudmisele vastav, sest omavad CC-litsentsi. 
Oluline on lehekülje standardsust kontrollida kasutades validaatoreid. Valida võib veebipõhised (vastav veebileht, kuhu sisestatakse kontrollitava lehe aadress) või ka iseseisvate programmidena arvutisse installitavad. Gisela kasutas validaatorit aadressil Validaator W3C, mida kasutasin ka Gisela kodulehe kontrollimiseks. (Kikkas, 2009). Kõik kolm lehekülge valideerusid probleemideta. Allikad oli palju ja kõik olid õigesti viidatud. Viidete tekstid peavad olema arusaadavad ning olema mingi tähendusega ka neid ümbritsevast tekstist eraldi lugedes.
Lehekülgede sisu oli väga huvitav. Kõik kolm lehekülge andsid põhilise ülevaate vaimupuudega inimestest, välja on toodud vaimupuude liigid ja arendusrühmade kirjeldused. Lehe struktuur peab olema mõistlik, kõik põhikomponendid (päis, keha jne) paigas (Kikkas, 2009). Gisela koduleht vastab eelnevatele nõudmistele. Lehekülje üldmulje oli väga hea. Hästi struktueeritud, alateemad selgelt eristatavad ja kasutatud on õigeid kirja suuruseid. Heal leheküljel peaks olema värvigamma piisavalt kontrastne, mis Gisela leheküljel ka oli- must-valge lahendus. Piltide autorid olid küll ilusti ära märgitud ja pildid lähevad väga hästi kokku teemaga. Kogu graafiline materjal on varustatud alternatiivtekstiga (alt="kirjeldus").
Gisela kodulehekülg oli väga huvitav, hariv ja meeldiv lugemine nii mulle kui ka erivajadustega inimestele, kellel oleks soov seda lugeda.

Kasutatud allikas: Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Kikkas, K. (2009). Ligipääsetav Internet. [2012, september, 27]. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet
 
Üsna huvipakkuv oli tutvuda K.Kikkase loengumaterjali sellest, kuidas erinevat puuet omavad inimesed soovivad samuti tänapäevaelus kaasa lüüa, aga vajavad kohandusi tehnoloogiat selleks, et nad saaksid arvutit kasutada. Eelkõige tekkis mul huvi erinevate vahendite vastu, mida kasutavad liikumispuudega inimesed. Huvitav oli teada saada, et tegelikult piisab teinekord väga lihtsatest vahenditest, et puudega inimene saaks kasutada nö "tavaklaviatuuri". Selleks pole vajagi muud kui pliiatsi või puupulga abi. Siinkohal võrdlen kahte erinevat klaviatuuri - tavalist ning erilist. Oluline on, et kui inimesel on säilinud mistahes kontrollitav funktsioon, saab seda arvutiga töötamiseks kasutada (Kikkas, K. 2009).Tavaklaviatuurid ning nende kasutamine erivõtete abil. Puudega inimene saab mõnikord väga lihtsa võttega kasutada ka tavaklaviatuuri. Piisab üksnes selle asukoha muutmisest kas näole lähemale või jalgade kõrgusele. Oluline on see, et lähtutaks iga konkreetse inimese vajadusest. Lihtsa näitena võib tuua siin spastilise tserebraalparalüüsiga inimese, kel ei pruugi olla  piisavalt kontrollia sõrmede töö üle või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Haaramise kontroll on sageli olemas, siis piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutud käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga, saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur. (Kikkas, 2009).
Klaviatuuri võib asetada ka jalgade juurde, kui inimese jalgade koordinatsioon on parem kui käte oma. On inimesi, kes vajavad spetsiaalset klaviatuuri, kuid mõnele piisab vaid pikemast juhtmest tavaklaviatuurile. Kui inimesel on probleeme ka jalgade kasutamisega, siis on olemas võimalikud muud variandid kuidas klaviatuuri kasutada. Näiteks kasutades erinevaid konsoole. Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid – erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. (Kikkas, 2009). Puuetega inimeste jaoks on välja töötatud erinevad sisestuspulgad, mida saab siis hoida kas käes või suus, aga neid on võimalik kinnitada rihmaga ümber pea otsmikule. Samuti leidub seadmeid, mis toimivad pealiigutuste peale. Kui tavaseadmeid eelpool nimetatud viisidel siiski saab neid lihtsalt muuta.
Eriliseks teeb klaviatuuri selle peale asetatud aukudega plastraam. Raami kasutamisele ei saa sõrm või sisestuspulk libiseda ühelt klahvilt teisele.  Näiteks "Keyguard" (ComputAbility Corp.) - klahviaukudega plastraam, mis kinnitatakse  klambritega standardsele klaviatuurile. Seda toodet iseloomustab asjaolu, et Ctrl-, Alt- ja Shift-klahvi koos kasutades, on pakutud välja nii riist- kui tarkvaraliselt - nimetatud klahvide kohal on raami küljes kangikesed, mille abil saab neid fikseerida all-asendisse. See võimaldab ühe käega või pulga abil kasutajal vajutada kombinatsiooni kuuluvat teist klahvi. Sama otstarvet saab kasutada ka tootega kaasa antav tarkvarapaketiga. (Kikkas, 1995).
Ctrl-, Alt- ja Shift-klahvi probleemile on lihtne lahendus pakkuda ka USA "Brown & Co"-nimelisel firmal. Nende "PC Pedal" on kasutatav pedaalina, mis paikneb laua all. Pedaal, mille vajutamine koos mingi (juht)klahviga häälestab pedaali selle klahvi emuleerimisele. Näide: olles kord vajutanud pedaali ja Ctrl-klahvi, võime hiljem Ctrl-P saamiseks vajutada lihtsalt P-klahvi koos pedaaliga. See süsteem eeldab kasutaja jala mõningat töövõimet. (samas).
Juhuks, kui kasutajal on halb üldine koordinatsioon, võib kasutada suuremate klahvidega eriklaviatuure. Näide: "Keyport 300" (Polytel Computer Products Corp.) koosneb 20 x 15 klahvidemaatriksist, iga klahv on 0,5 ruuttolli (ca 1,3 cm) suurun e. "Keyport" on tõeliselt polüfunktsionaalne - tema klahvid on programmeeritavad, ühe klahvivajutusega saab  koondada küllalt raskeid tegevusi; klahvid on küllalt suured, hõlbustades nende kasutamist kergema nägemispuudega inimesel, samas on klahvi pealispinnal olev sümbol reljeefne ja kergesti kombitav - ka pime kasutaja suudab leida vajaliku klahvi. (Kikkas, 1995).
Kui kasutaja liigutused ja/või lihasjõud on väga piiratud, siis tuleb kasuks miniklaviatuur (umbes nagu taskuarvutil), mille klahve on kerge vajutada (tavaliselt kasutatakse siin membraanklaviatuuri, mille peali spind on sile, klahvikohad on kaetud õhukese, vajutusel reageeriva membraaniga) ja mis ei nõua sõrmedelt suurt liikuvust. "Bloorview Miniature Keyboard" (TASH Inc) ongi nagu väike taskuarvuti - tema sõrmiste vajutustugevus on alla 30 grammi, tal on oma väike kuvaaken ning võimalus lülitada külge lisaseadmeid (näiteks audioväljundit). (samas).
Väga raske puudega inimestele on kasutusele võetud ka robottehnika. Näide: Kanadas välja töötatud "Regenesis Development Corp" ja tema "Robotic Workstation Attendanti". See on tõeline robotkäsi, mis võib pöörata lehti, vahetada diskette jpm. Juhtimis seadmete valik on lai - alates tavaliselt klaviatuurist ja lõpetades eriskannerite ja morsesisestiga. Kuigi me oleme harjunud tavapärase klaviatuuriga, on vahel abi ka teistsuguse tähtede asetusega klaviatuurist. Dvoraki süsteemi klaviatuure toodavad USAs mitmed tootjad, seda peetakse tavalisest QWERTY-süsteemist paremaks eriti ühekäeliste kasutajate jaoks. Toodetakse nii vasaku kui parema käe versiooni. (Kikkas, 1995).

Kasutatud allikad:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
[20.09.2012]
Kikkas,K. (1995). Riistvaralistest juurdepääsuvahenditest. http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r4.html
[20.09.2012]
 
Tänapäeval, teave infotehnoloogiast on suurenenud ja hõlmab mitmeid aspekte arvutustehnikast ja tehnoloogiast. Mõiste on muutunud väga äratuntavaks. Infotehnoloogia valdkond võib olla päris suur, hõlmates paljusid valdkondi. IT-asjatundjad sooritada erinevaid ülesandeid, mis ulatuvad keeruliste arvutivõrkude projekteerimisse ja andmebaasidesse. (Vikipeedia, 2012).Tänapäeval on erivajadustega inimese elus infotehnoloogial märkimisväärne roll. Suuruse osakaal oleneb erivajadusest, ligipääsetavusest, aga ka juurdepääsetavusest. Infotehnoloogia juurdepääsetavus väljendab toote või töökeskkonna omadust olla inimesele kasutuskõlblik (Kikkas, 2009). Oluliseks küsimuseks selle juures on aspektid, mida infotehnoloogia erivajadusega inimesele pakkuda saab. Infotehnoloogia on üldine mõiste, mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja /või levitada teavet (Vikipeedia, 2012). Nüüdistehnoloogia on muutnud erinevate puuetega inimeste positsioone ühiskonnas, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud. Samuti on tihenenud ja suurenenud kommunikatsioon inimeste vahel. (Kikkas, 2009). Võib öelda. et infotehnoloogia mõju ulatub kõigisse ühiskonnaelu valdkondadesse ja puudutab meid kõiki. Erivajadustega inimestele on tekkinud võimalus tõsta oma haridustaset kõrgharidust omandades. Infotehnoloogia aitab sellistel õppuritel paremini toime tulla õpingutega ja erinevate teadustöödega tegelemisega. Õppinud arvutitehnikat, saavad erivajadustega inimesed hilisemas elus ka tööjõuturu hakkama. Teadmiste nappus võib aga kaasa tuua madala sotsiaalse staatuse ning mahajäetuse ühiskonnas. See on kui lumepalliefekt, mille tekkimise võivad ära hoida infotehnoloogilised võimalused.
Infotehnoloogilisi võimalusi erivajadustega inimestele meditsiinis ja taastustegevuses on järjest  pidevas progressiiivses liikumises. Erinevad kõnnirobotid, käimisrajad ja teised arvuti kaasabil töötavad seadmed on erivajadustega inimestele hädavajalikud, et rehabiliteerida oma tegevust peale traumasid.
Eriliselt heaks näiteks võib tuua E-õppe. Tänu suurenenud käepäraste IKT vahendite hulgale ning kvaliteedile koolide õppekorralduse osas, saavad ka puudega õpilased olla kaasatud sellesse programmi. Koolis omandatavad oskused ja teadmised kujundavad õppija eneseväljendus-, koostöö- ja suhtlemisoskusi. Ollakse loovamad ja suureneb tahe olla  ühiskondlikus elus aktiivne, samas ollakse valmis muutustega kohanemiseks ja olema valmis  pidevalt edasi  õppima. Haridussüsteem tagab haridusprotsessi arengu, seire ja kvaliteedi. (Eesti Lastevanemate Liit, 2005).
Teenuste ja abivahendite - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Erinevaid võimalusi võib leida piletisüsteemides pileteid tellides, samuti kaupade kodukandes.
Erivajadustega inimeste kaasamine ühiskonda peaks olema kõigi ühiskonnaliikmete üheks mõtlemist pakkuvaks teemaks. Õnneks tegeletakse üha rohkem ja rohkem sellega, et puuetega inimesed saaksid aktiivselt olla meie igapäevaelu tegemistes. Keegi on kunagi öelnud, et sellel inimesel, kes tegeleb erivajadustega inimestega, on peale surma paradiisis koht olemas. See üsna mõtlemapanev lause võiks olla motiveerivaks teguriks meie kiiretes igapäeva tegemistes.

Kasutatud allikad:Eesti Lastevanemate Liit. (2005). Projekt - Õppiv Tiiger.  E-õppe arengukava üldhariduses aastatel 2006-2009. http://www.laps.ee/?id=2244   [13.09.2012].
Vikipeedia (2012). Infotehnoloogia. http://et.wikipedia.org/wiki/Infotehnoloogia
  [13.09.2012].
Kikkas, K. (2009). IT ja erivajadused.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused
[13.09.2012].



 
Veebilehe koostamine.

Nõuanded: Algajale veebilehe tegijale
K. Kikkase Veebi ABC
Abivahend: Validator W3C

Minu veebikodu on üles ehitatud grupitööle, mida me tegime loengus "Eelkoolipedagoogika". Grupitöö teemaks oli "Montessori pedagoogika".

Algul oli teksti ülespanek keeruline ja see tundus võimatu ettevõtmisena. Kaks päeva töötasin selle tööga, sest see ei töötanud. Täitsa hulluks võis minna. Ei kasutanud ülesande 2 tegemiseks kõrvalist abi. Kuid tänu sellele sain tunduvalt targemaks ja lõpuks tundus, et hakkan asjadest ka aru saama :) Harjudes ära vajalike koodide ja teksti formaatide sisestusega, sai see töö lõpuks siiski tehtud. 

Sellele vaatamata tuli veebikodu läbi validaatori lastes esile rohkelt vigu. Neid esile kerkinud vigu parandasin samuti üksi. Samas ma leian, et pole vahet palju aega läks - oluline on see, kui palju ma selle koduse töö käigus õppisin! 

Arvan, et järgmise taolise lehe koostamine enam nii ajamahuks töö ei oleks ja kulgeks kergemini.

Minu veebikodu leiad sellelt leheküljelt.
Veebilehtede standardi kontrollimine HTML, XHTML
validaatori abil
 
Lugesin kõigepealt Kaido Kikkase konspekti  sissejuhatust teemasse(Kikkas,2009), mis oli üllatavalt informatiivne erivajaduste ajaloost.
Puue kui tabu - Nõukogude ajal oli igasugune puue tabu. Sellest ei räägitud arvukatel koosolekutel ega pleenumitel. Ka kongressidel räägiti ainult tervete inimeste töölisklassist.Sotsialismi ajal tänaval kõndides üldises rahvamassis polnud näha ratastoolis liikujaid, pimedaid, kurte inimesi. Nad olid ära peidetud kinnistesse asustusesse, kust üldjuhul välja pääseda oli sama võimatu, kui pääseda välja vaimuhaiglast.
Puue kui tervisehäire - Eugeenikud leidsid, et puuetega inimesed ei tohiks saada lapsi. See polnud lihtsalt mõeldav.  Laiem ühiskond välistas puuetega inimeste osalemise aktiivses elus. (Kikkas, 2009). Tõuaretusega inimeste hulgas tegeleti juba spartalaste ajal ja üldtuntud mõiste on ka sotsiaal-darwinism (Hein & Kalling, 2002).
Puue kui ühiskonna probleem -arvan, et tänases ühiskonnas on loodud võimalused igakülgselt areneda ka puuetega inimestel. Heaks näiteks on Tallinna Puuetega Inimeste Koda, kus korraldatakse erinevaid kursusi. Enamasti on kursuse eesmärkideks aidata puuetega inimestes isiklikke ressursse, planeerida tööelu toetada erinevate töö otsimise strateegiate kasutamist arendada eneseväljendus- ja suhtlemisoskusi õpetada stressiga toimetulemist (Urb, 2012).
Puue kui eluviis - olen nõus väitega, et kurdid vanemad, arvates, et nii on parim nende lastele,  on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt (Kikkas, 2009). Mainimata ei saa jätta, et puudega lastel on oma eluviis ja nad vajavad oma elu normaalselt elamiseks abiõpetajat (SM, 2004,14). Puue mõjutab eluviisi väga palju. Raskendatud on  keskhariduse saamine, sest see haridustase  ei ole Eestis kohustuslik. Kooli negatiivse otsuse puhul peab lapsevanem leidma uue kooli, aga  võib juhtuda nii, et ei leiagi. Vaimupuudega laste õppimise, rehabiliteerimise ja hooldamise ühendamine on valdkondadevaheliste erisuste tõttu puudulik.(SM, 2004, 16). Puudega lapsed jäävad keskhariduseta ja neil puudub hilisem kõrgkooli sisseastumise võimalus. Puudega laste vabaaja veetmise võimaluste kesine valik tekitab olukorra, kus nad jäävad isoleerituna koju. Riigis pole terviklikku ülevaadet tegutsevatest ringidest/spordikeskustest jne.(SM, 2004, 16), mis oluliselt suunaks puudega lapsed tervislikuma ja sotsiaalselt aktiivsema eluviisi poole.  
Allikad: Kikkas,K.(2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [2012, september 06].
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/
Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade#Hariduslikud_erivajadused_-_mis_need_on.
Hein,K.,Kalling,K.(2002).Eesti Geenikeskus. Kõnelevad geenid.[2012, september 07].
http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&show=5&sub=86&nid=33
Urb,K.(2012). Puuetega inimeste aktiviseerimiskursused Tallinna Puuetega Inimeste Kojas.[2012, september 07]
http://www.epikoda.ee/index.php?op=2&path=Invapoliitika%2FEesti+Vabariigi+Invapoliitika+%DCldkontseptsioon 
Sotsiaalministeerium.(2004).Lastekaitsekontseptsioon.[2012, september 07].
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/lapsed/lastekaitse/Lastekaitse_kontseptsioon.pdf